Kell on 1:47, väljas valitseb pimedus.
Ma olen rahul, olen rahul oma eluga, oma valikutega. Miks? Paljud on küsinud Minult seda küsimust, kuid vastust pole ma neile siiani andnud ja just põhjusega. Meil kõigil on valikud, valikud mida Meie ise teeme. Kellegi teise asi ei ole meid hukka mõista, vaid meid toetada või anda nõu kuidas oleks moraalselt õige. Jah, ehk tõesti võtab mõni inimene vastu otsuseid, mis ei pruugi olla kooskõlas ühiskonna moraalsete põhimõtetega, kuid ometi on see tema otsus ja tema elu - kes oleme meie, et tema üle õigust mõista? Inimesed on erinevad ning seda kõike tuleks austada. Ilma selleta ei ole inimsust...
Minu elu on minu teha, minu elu on minu valik, minu elu on püha.
Sissekande lõpetan tsitaadiga Andrew Warholalt: "Mõnikord tundub mõni asi ilus vaid seetõttu, et see erineb mingil moel kõigest ümbritsevast. Üks punane petuunia lillekastis näib väga ilus, kui kõik ülejäänud petuuniad on valged, ja vastupidi."
We will take the blame when we'll be ready.
27/11/2010
at
01:58
Posted In
ausõna,
marilyn aitas,
noh,
räägi,
t ei,
tõsisel
| |
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments