Kell on 21:28 ning selga vaevab üüratu valu, mille suutsin tekitada jõusaalis.
Päev möödus seigeldes. Esimene peatus oli Kose ja teine Tallinn. Viimane koht oli märksa huvitavam kuna käisime laulmas hümni(Eesti vs. Liechtenstein). Üldiselt sain omapärase kogemuse juurde.
Teisalt ei mõista ma inimest kes mängib pidevat pohuisti ning peidab oma saamatuse justnimelt teada tuntud sõnade taha(mul on pohui, mind ei koti). See ei tee inimest lahedaks, vaid pigem näitab tema harituse astet. Piibel ütleb: "Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!"
Tõepoolest, konkreetne asi mis mu mõtetes on, ei ole kellegi omand, kuid ometi võiks teise inimese soove austada. Isiklikult ei ole Mina läinud teise mehe asju noolima, sest Ma austan meest ja tema "vara". Igasugust võõrast omandit tuleb käsitleda kui enda oma - austus.
Sissekande lõpetan lauluga, mille pühendan meessoost isikule.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments