Kell on 14.00 ning Haapsalus on päiksepaisteline pärastlõuna.
Õiguse alused vallutavad meeled. Lektor rebib ning ruumi valitseb lämbe ja ära hingatud õhk.
Idealoogiliselt on kõik korrektne ning teadmisi koguneb rohkem kui ma vastu suudan võtta.
Hommiku poolikul avanes võimalus vestelda Eliisega, mistõttu sai ta tunda minu "teravaid" märkusi oma imepärase silmarõõmu kohta. Mul on hea meel, et inimene on õnnelik, sest see teeb mind õnnelikuks.
Sissekande lõpetan tsitaadiga belgia luuletajalt: "Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks."
Lisa lugemise leiate SIIT
0 comments