Kell on 23:10, lebotan voodis. Vahel mõtled ikka ajast tagasi ning meenutad aegu, mis tol hetkel olid parimad, kirjeldamatud ning ainsad, mis tegid Sinust sellel momendil kõige õnnelikuma inimese maailmas. Arusaamatutel põhjustel laseme elul minna, miks? Võib-olla leiame vastuse mugavuses. Inimestel ikka meeldib istuda mugavas poosis, käia mugavalt riides, magada nii, et ainult kõige magusam uni vallutab meeled. Läbi mugavuse hoiame enda positsiooni mängu laual. Inimene ei saa teha valet sammu, sest paigal püsides ei saa me midagi valesti teha, kui me just valesti ei püsi paigal. Kõige tähtsam, mis tuleks kõigil meeles pidada on see, et elu algab sealt, kus meie mugavus lõppeb.
Sissekande lõpetan väga tähtsa isiku loodud lauluga: Eliise Urke - Ajutiseks saadud
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments