Logical world beneath us

Ühiskond on totaalselt alla käinud. Koolis ei lähe enam nii kuis peaks. Klassikaaslased pole enam need kes nad tundusid olema. Ainus asi, mis samaks on jäänud on õppimine - sellega tulen toime. Eile oli meil vaja ettekanda ettekanded. Mina olin nõus alustama esimesena ning seda ma loomulikult tegin. Ainus probleem oli see, et keegi ei kuulanud mind, pole kunagi kuulanud. Mina ei jätnud jonni ning eirasin neid. Ettekande sain ära tehtud ning oma viie arvatavasti kätte. Nemad ei tea kirjaniku kohta küll midagi, kuid minul on täiesti suva. Hiljem küsisin Stenilt, et millest selline käitumine tingitud on ning tema vastas, et ma pole ennast klassile tõestanud ?
Mis MÕTTES ?
Ma ei pea kellegile ennast tõestama, vaid nemad peavad õppima kuulama ning suu pidama. Peale matem. tundi palusid Eili ja Ethel vabandust. Ma ei võtnud seda tõsiselt ning mul on ausalt öeldes kama.
Matemaatika ajal oli teemaks meil jadad ning õpetaja ajas mingi rida ning mult küsis kui palju on 7+9, kuid kuna ma olin omas maailmas ning ei pannud algul tähele mida nad tegid, siis vastust ma ei öelnud neile ning siis õpetaja ütles, et 11. klass ja ei oska liita. Tõesti , ma ei tea, et see 16 on. Nii loll olen.
Üldiselt on kogu see värk täis paks ning nad võiksid ennast kõik seal põlema panna.
Lisaks soovib eesti keele õpetaja Kirsit , Eliiset ning ta isa meile jõuludeks esinema mingile (mainisin talle neljapäevast sõitu ning tänu sellele sain kirjandi pikendust) idiootsele Eesti Seltsi peole, kus 80. aastased vanamutid jõulupidu peavad(?).
Eks näis, mis elu toob...

Selline oli selle nädala algus.

Welcome back boys and girls !
Pole pikka aega siia midagi kirjutanud kuna pole tahtmist olnud.
Viimased neli päeva on olnud superb ! Kui ma olin Tallinna jõudnud, tundsin juba siis seda kergendust ning mõnu, et olen Narvast eemal ning kiirel elul on mõneks ajaks paus peal.
Neljapäev oli suhteliselt tavaline, kuid Mind polnud lihtsalt koolis ning tšillisin Kertuga Ardu peal ringi. Mängisime kossu ja sain nii mõndagi uut teada. Reede oli juba märksa huvitavam.
Õhtul käisin Piiaga väljas ja olin ülirõõmus, et nägin teda taas. Kodus "hängisin" Kerdiga ning rohkemat ei mäletagi.
Laupäeval käisin samuti Piiaga väljas ning õhtul käisin proovis ning Elisa ja Piiaga veel väljas. (keeruline lause)
Kuid nüüd olen jälle kodus ning varsti hakkan õppima.
Põhimõtteliselt oli hea pingelangus. Kerge ja mõnus olla.
Samuti olen tähelepannud, et üks konkreetne inimene ei suuda mõista sõna ettevalmistus(loomulikult teisis kontekstis)

Tänaseks lõpetan, sest hiljem lähen veel koori.

Oli meeldiv teid kõiki näha ning soovin teile kõikse paremat !

Sellel hetkel, pole mu elus mitte midagi märkimisväärset toimunud.
Elu on nagu jõgi , mis aina voolab ja voolab. Esmaspäeval oli 11. klassil 3 kontrolltööd ning need läksin üsna hästi , ma loodan. Teisipäeval saime teada, et matem. õpetaja jätab tunni ära ning seda nädal aega. Põhjuseks on leviv "viirus", mis teeb kõik inimesed haigeks.
Tänane päev oli samuti kerge ning lisaks sellele oli kaks kontrolltööd. Keemia oli ülilihtne ning inglise keeles polnud kah midagi rasket, kuid eks näis kuidas need 108 sõna pähe jäid.
Pärast kooli läksin ma koju - sõin ning läksin arsti juurde. Sinna sain ma oodatust varem ning sain oma haiguse kohta rohkem informatsiooni. Ma pean saama 5 süsti ülepäeva ning ei tohi oma keha kurnata, kuna mu immuunsüsteem on nõrk tänu kurgupõletikule.
Kui ma õigesti mäletan, siis olen köhin juba ühe kuu. Midagi meeldivat seal pole, kuid vaikselt hakkab ära kaduma.

Kui me taas kohtume olen ma muutnud. Kelleks ? Ma ei tea, kuid olen.
Siine keskkond mõjub nii. Päevad mööduvad kui sekundid ning midagi märkimisväärset siin pole. Olen andud lubadusi mida ei saa tõeks teha. Tõesti, teistel on kerge öelda:" Mis seal ikka teha on ? " , kuid reaalsus on siiski midagi muud. Ma olen leidnud oma elule redeli, mida mööda ma olen ülesronimas ning ma ei soovi, et see vahepeal katki läheks või ma ise sealt lihtsalt alla kukuks. Oma tervise tõttu ei saanud ma oma lubadust täita ning ema ei olnud samuti nõus.
Ma vabandan oma käitumise pärast.
Ma ei hakka mingeid lubadusi hetkel andma, kuid loodan, et järgmine kord läheb paremini.
It's funny how hard we try...
Samuti leidub ka inimesi kes pole siiani aru saanud mida tähendab sõna sõprus.

Ma ei oska enam siia midagi kirjutada.
Mina olen oma eluga rahul ning mind ei vaeva hetkel miski. Igapäev vaatan ma oma rahukoti vahel olevat pilti ning meenutan. Mälestused on asjad, mida keegi ei suuda meilt röövida.
Igatsen sind tüdruk !

Seekord teen lühidalt.
Ma olen haige ning tunnen alatasa ennast nõrgana ning paha on olla, kuid ma ei tohi koolist puududa.
Tänane päev oli suhteliselt kerge. Tähendab minule, sest esmaspäeval ei ole sellist koormust.
Kuna meil on igapäev 8 tundi, siis esmaspäeva võib kõige leebemaks nimetada. Tõesti, kõige hullemad tunnid, mis olla saavad on esmaspäeval, kuid sellegipoolest on lihtne.
Homme lähen arsti juurde ravile ning saan inglise keelest popi panna.
Kolmapäevast algab meil proov - nimelt me soovime esineda õ-päeval.
Arvatavasti läheb see laul samuti sinna sisse http://www.youtube.com/watch?v=fqw58YtsIZI .
See mida kindlasti esitame on siin : http://www.youtube.com/watch?v=o8PaiNfJidc
Kõige põnevam hetk oli see, kui Artur võttis oma isa auto (salaja) ning tegime väikse lõbusõidu pikalvahetunnnil.

Nägudeni !;)

Arvatavasti lõpetan ma blogi kirjutamise ära. Põhjust ma ei avalikusta, kuid ma arvan, et nii oleks parem. Kõik on muutnud. Inimesed, olek, suhtumine. Ma ei ole masenduses ning see välistab igasugu tobedad mõtted Teie poolt. Lihtsalt nii on. Ma olen aru saanud, et inimesed tallavad mu peal ikka ning pidevalt. Ma ei suuda sellele lõppu teha. Võib-olla tõesti ma pole enam see Sander, kes oli kaks nädalat tagasi või siis kolm kuud, kuid enda jaoks pole ma muutnud ning olen see sama vana Sander. Minu blogi kirjutamine võib olla tõesti teistsugune minu tavalisest olekust, kuid sellel hetkel olen ma omaette ning lasen mõtetel joosta. See kõik annab kindlustunde, et keegi ei saa vahele segada ning mind katkestada. Ma saan panna kõik kirja mida ma mõtlen. Olen tähelepannud, et ma lähen närvi ning hakkan sõnu loopima, kui ma olen kellegiga vaenujalal. Mulle ei meeldi tülid, kohe üldse ei meeldi. Ma kadestan inimesi, kes suudavad jääda täiesti rahulikuks ning kaine peaga edasi mõelda...
Kuna aeg ei peatu ning inimesed elavad oma kiiret elu edasi, siis pahatihti unustavad nad oma lähedased ära. Nad võivad olla sõbrad, kes on alati nende jaoks olemas olnud või isegi oma perekonna. Sa võiksid korraks oma tegemised pooleli jätta ning mõelda - kas sa oled öelnud oma sõbrale, õele, vennale või oma vanematele aitäh, et nad alati olemas on olnud ? Mõtle selle üle...

Võtke mindki sellisena nagu ma olen.

Kui kedagi mu tänane päev huvitab, siis käisin Maarjalaulude festivalil ning seal nägin Heli Seppa. Inimesi oli palju ning pärast 3 tundi lahkusin mina nende seltskonnas ning läksin vanaisa juurde. 10 minutit hiljem sammusin ma kodupoole ning kohale jõudes läksin kohe magama, sest ma ei tundud ennast hästi.

Selleks korraks kõik. Eks näis, mis elu toob ning kas tuleb siia uusti poste...

Well, see nädal on olnud tõsiselt kiire ning nagu näha, siis eile ei jõudnud ma sissekannet teha.
Täna oli meil esimene riigikaitse tund ning seal pidime kirjutama essee teemal " Minu roll Eesti riigikaitses".
Loomulikult alguses polnud mul ühtegi ideed ning kokku tuli puder ja kapsad. See tähendab, et ma kirjutasin poliitikast ning lõpetasin eestlane olla on uhke ja hää.
Muide ! Ma olen tähelepannud, et ma tõmban ligi kaheksanda klassi tütarlapsi ehk kui nad mööda lähevad, siis krahmavad tagumikust. Tean, et see on kummaline, kuid mida ma ikka ütlen, imelik tunne jääks.
Pärast kooli läksin otse kurguarsti juurde ning tuli välja, et mul on kurgupõletiku jäägid (mida iganes see ka ei tähenda), et pean 5 korda käima ravil ning sööma hulga tablette ning kuristama kurku teatud rohuga.
Loomulikult saime me Steniga ühe uue improvisatsiooniga hakkama ning panime selle youtube.com'i. Lisasin selle ka siia.
Lauluga ma hetkel veel algust pole teinud ning loodan seda teha homme, kuna meil on kõigest 6 tundi(teistel nädalapäevadel on 8). Loomulikult suutis matem. õpetaja mu tuju ära rikkuda sellega, et pani mulle TK 3. Kuna ma ei ole matem. just tugev ning tema oli TK ajal arstijuures, siis kindlasti arvas, et jooksin mööda klassi ja tegin väikse copy paste - ta eksis rängalt. Esiteks oli see TK nii kerge ning teiseks ma sain klassi kõige targemale tütarlapsele näidada, et ta polegi nii geenius kui paistab. Nimelt ma sain esimese ül valmis kõige esimesena ning kui klass hakkas üksteiselt vastuseid kontrollima, siis kõigil olid teised vastused kui minul, aga siis sai Risto(klassi geenius matemaatikas) valmis ning temal oli samasugune kui minul ( i ) ! !. Te ei kujuta ette kui hea meel mul oli.
Samuti sain ma täna musilt telefoni kõne, mis tegi mu tuju palju paremaks ning tänu sellele oli mul tahtmine minna keemia eraõpetaja juurde. Seal veetsin mõnusad tund ja pool ning kella 19:46 paiku olin kodus. Nüüd üritan ma õppima hakata ning siis lähen magama.

See tegelikult ei peaks siia kirja minema, vaid mu RL-blogile ;D (real-life)(No offence küll ta teab kes see on), kuid ma tõesti rõõmustan, et mul on olemas kolm kõige imelisemat sõbrannat ning kaks väga head sõpra.
Jätke meelde, et ma usaldan teid ning kui te mängite sellega siis....
I'll kill you !

Loomulikult üritasin ma selles postituses mitte nii detailselt välja tuua oma tegemisi. Eks andke teada kuidas õnnestus !


Out !