Keerame nüüd järgmise lehekülje ning lähme eluga edasi.
Pikalt pole kirjutanud midagi ning pole isegi vajadust olnud, sest aeg "veereb" väga kiiresti ning lähimal ajal kohtunud inimestega keda ma olen taga igatsenud.
Täna toimub meil jõulupidu mis on vägagi kummaline, sest meil pole varem olnud pidu nädala keskel.
Sellel aastal teeb iga klass etteaste. Meie parodeerime "Eesti otsib superstaari" kus naissoost kohtunikku mängib S.J.
Ma ei narveeri, sest lava kartust mul pole - enam. Minu uks, millest ma läbi astusin oli üleeelmine pühapäev kui käisime kooriga esinemas. Kõik läks nii kuidas pidi ning enesetunne oli hea.
Üha rohkem ja rohkem olen saanud kiidusõnu oma muusika andes. Loomulikult olen ma tänulik, kuid ise ei oska hinnata oma tulevikku seoses muusikaga. Tõesti, minu siht on sellega edasi tegeleda, kuid samas on ka teisi inimesi kes sellega samas hästi hakkama saavad ning isegi paremini.
Arvatavasti teen ma lisa blogi ehk siis muusika päeviku kuhu kannan oma praegused projektid ning muu säärase sisse. Üldine teema olekski muusika.
Me kõik teame, et aeg ei oota meid ning samuti ei oota meie ka "aega". Võib-olla on tõesti raske võrrelda aega inimesega, kuid hetkel paremat ideed ei tulnud.
Kui vaadata ajast tagasi ning mõtiskleda mis oleks juhtunud kui ma poleks Talle neid asju ütelnud ja nii palju haiget teinud ? Mis oleks saanud kui poleks ma sinna peole läinud. Kas ma oleks saandu seda ära hoida kui ma oleksin seal olnud ?
Nendele küsimustele me ei saa enam vastust ning peame asja jätma nii nagu ta on.
Inimesed ei muutu, vaid nad "uuendavad" endit. Seega pole kellegil õigus nõuda ega öelda, et "Näe, sa oled muutunud!". See kõik on inimlik ning lahus olles kasvavadki inimesed lahku.
Aeg uueneb ning uuenevad ka inimesed.
Kõige parem viis kõige vältimiseks tuleks hoida kallitest inimest kinni. Ärge olge isekad ning ärge loodke et teine teeb selle "esimese sammu" , sest tema mõtleb täpselt samuti teie kohta.
Niisamuti võite mõelda iga õhtu enne magama jäämist - Kas ma olin täna hea ? Kas ma aitasin oma vanemaid ? Kas ma ütlesin kellegile halvasti ? Kas ma tegin kellegile haiget ?
Alguses on kindlasti raske, kuid hiljem harjub ära. Me suudame harjuda kõigega....
Ma loodan, et jõuan täna veel siia midagi kirja panna - nimelt jõulupeost. Kuidas meil läks jne.
Jälle nägemiseni !
Pikalt pole kirjutanud midagi ning pole isegi vajadust olnud, sest aeg "veereb" väga kiiresti ning lähimal ajal kohtunud inimestega keda ma olen taga igatsenud.
Täna toimub meil jõulupidu mis on vägagi kummaline, sest meil pole varem olnud pidu nädala keskel.
Sellel aastal teeb iga klass etteaste. Meie parodeerime "Eesti otsib superstaari" kus naissoost kohtunikku mängib S.J.
Ma ei narveeri, sest lava kartust mul pole - enam. Minu uks, millest ma läbi astusin oli üleeelmine pühapäev kui käisime kooriga esinemas. Kõik läks nii kuidas pidi ning enesetunne oli hea.
Üha rohkem ja rohkem olen saanud kiidusõnu oma muusika andes. Loomulikult olen ma tänulik, kuid ise ei oska hinnata oma tulevikku seoses muusikaga. Tõesti, minu siht on sellega edasi tegeleda, kuid samas on ka teisi inimesi kes sellega samas hästi hakkama saavad ning isegi paremini.
Arvatavasti teen ma lisa blogi ehk siis muusika päeviku kuhu kannan oma praegused projektid ning muu säärase sisse. Üldine teema olekski muusika.
Me kõik teame, et aeg ei oota meid ning samuti ei oota meie ka "aega". Võib-olla on tõesti raske võrrelda aega inimesega, kuid hetkel paremat ideed ei tulnud.
Kui vaadata ajast tagasi ning mõtiskleda mis oleks juhtunud kui ma poleks Talle neid asju ütelnud ja nii palju haiget teinud ? Mis oleks saanud kui poleks ma sinna peole läinud. Kas ma oleks saandu seda ära hoida kui ma oleksin seal olnud ?
Nendele küsimustele me ei saa enam vastust ning peame asja jätma nii nagu ta on.
Inimesed ei muutu, vaid nad "uuendavad" endit. Seega pole kellegil õigus nõuda ega öelda, et "Näe, sa oled muutunud!". See kõik on inimlik ning lahus olles kasvavadki inimesed lahku.
Aeg uueneb ning uuenevad ka inimesed.
Kõige parem viis kõige vältimiseks tuleks hoida kallitest inimest kinni. Ärge olge isekad ning ärge loodke et teine teeb selle "esimese sammu" , sest tema mõtleb täpselt samuti teie kohta.
Niisamuti võite mõelda iga õhtu enne magama jäämist - Kas ma olin täna hea ? Kas ma aitasin oma vanemaid ? Kas ma ütlesin kellegile halvasti ? Kas ma tegin kellegile haiget ?
Alguses on kindlasti raske, kuid hiljem harjub ära. Me suudame harjuda kõigega....
Ma loodan, et jõuan täna veel siia midagi kirja panna - nimelt jõulupeost. Kuidas meil läks jne.
Jälle nägemiseni !
