Showing posts with label kool. Show all posts
Showing posts with label kool. Show all posts

Suffocation

16/10/2008 at 12:49


Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale...

Ei teagi kust alustada... ehk sellest, et ma tulin täna koolist ära, sest ma ei suutnud seal enam olla. Võib olla olema siis 'masenduses', kuid ma kahtlen selles, ennem olen tüdinud.
Esimesed kaks tundi olid eesti keeled ja teise tunni aeg tegime kontrolltööd. See ei läinud mul üldse hästi, sest minu jaoks olid seal töös ainult X küsimused. Ma õppisin tööks,kuid nagu näha, siis sellest polnud kasu. Ma tean, et olen läbikukkunud ning saan kahe. Samuti oli meil tunnikontroll matemaatikas ning sealgi kukkusin haledalt, sest mul läks meelest kuidas leida q-d. Valemid on pähe õpitud ning mingit probleemi ei tohiks olla, ent näe, on.
Ma ei ole endast heal arvamusel, vähemalt mitte praegu, sest ma ei suuda oma tegemisi lõpuni viia ehk mul on siiani tegemata geograafia ref. ning ajaloo. Ajaloole on vabandus olemas - mul pole raamatut(raamatut, kust materjali saada).
Ma ei suuda oma töid kuskilt alustada,
ma ei tea kuidas või millest ma seda tegema peaks.
Ma tunnen, et mu elu on nagu puder ja kapsad.
Kõik asjad on segamini.
Puudub tasakaal.
Mõned inimesed ütlevad, et
peaksin asju võtma vabamalt, kuid kuidas ma saan - ma pean pidevalt
ennast tõestama , et ma pole idioot kes õppida ei viitsi,
sest just seda minust arvataksegi. Võib-olla tõesti oli titeeas nii, kuid inimesed muutuvad...

Hetkel olen ma lihtsalt väsinud...

Hold it up, boy !

11/09/2008 at 20:21
Well, see nädal on olnud tõsiselt kiire ning nagu näha, siis eile ei jõudnud ma sissekannet teha.
Täna oli meil esimene riigikaitse tund ning seal pidime kirjutama essee teemal " Minu roll Eesti riigikaitses".
Loomulikult alguses polnud mul ühtegi ideed ning kokku tuli puder ja kapsad. See tähendab, et ma kirjutasin poliitikast ning lõpetasin eestlane olla on uhke ja hää.
Muide ! Ma olen tähelepannud, et ma tõmban ligi kaheksanda klassi tütarlapsi ehk kui nad mööda lähevad, siis krahmavad tagumikust. Tean, et see on kummaline, kuid mida ma ikka ütlen, imelik tunne jääks.
Pärast kooli läksin otse kurguarsti juurde ning tuli välja, et mul on kurgupõletiku jäägid (mida iganes see ka ei tähenda), et pean 5 korda käima ravil ning sööma hulga tablette ning kuristama kurku teatud rohuga.
Loomulikult saime me Steniga ühe uue improvisatsiooniga hakkama ning panime selle youtube.com'i. Lisasin selle ka siia.
Lauluga ma hetkel veel algust pole teinud ning loodan seda teha homme, kuna meil on kõigest 6 tundi(teistel nädalapäevadel on 8). Loomulikult suutis matem. õpetaja mu tuju ära rikkuda sellega, et pani mulle TK 3. Kuna ma ei ole matem. just tugev ning tema oli TK ajal arstijuures, siis kindlasti arvas, et jooksin mööda klassi ja tegin väikse copy paste - ta eksis rängalt. Esiteks oli see TK nii kerge ning teiseks ma sain klassi kõige targemale tütarlapsele näidada, et ta polegi nii geenius kui paistab. Nimelt ma sain esimese ül valmis kõige esimesena ning kui klass hakkas üksteiselt vastuseid kontrollima, siis kõigil olid teised vastused kui minul, aga siis sai Risto(klassi geenius matemaatikas) valmis ning temal oli samasugune kui minul ( i ) ! !. Te ei kujuta ette kui hea meel mul oli.
Samuti sain ma täna musilt telefoni kõne, mis tegi mu tuju palju paremaks ning tänu sellele oli mul tahtmine minna keemia eraõpetaja juurde. Seal veetsin mõnusad tund ja pool ning kella 19:46 paiku olin kodus. Nüüd üritan ma õppima hakata ning siis lähen magama.

See tegelikult ei peaks siia kirja minema, vaid mu RL-blogile ;D (real-life)(No offence küll ta teab kes see on), kuid ma tõesti rõõmustan, et mul on olemas kolm kõige imelisemat sõbrannat ning kaks väga head sõpra.
Jätke meelde, et ma usaldan teid ning kui te mängite sellega siis....
I'll kill you !

Loomulikult üritasin ma selles postituses mitte nii detailselt välja tuua oma tegemisi. Eks andke teada kuidas õnnestus !


Out !

Me ju teame süsteeme

08/09/2008 at 20:29









Me ei suuda otsutada mida me soovime - me lihtsalt tahame.
Iga inimese päevas on midagi ilusat ning midagi ebameeldivat,mida me ei sooviks endi ellu.
Kuid see kõik käib elu juurde ning sellega peab leppima.

Tõesti , kool on meie teine kodu, kus me enamus oma päevast veedame.
Minu esmaspäev on tulevikus kõige helgem vähemalt Mina arvan nii.
Tänane päev algas kergelt ning kuna nädalavahetus oli vahel, siis oli mul aega oma toimetused ära teha.
Kõik oli viimseni ära õpitud, ning hea tujuga sai kooli mindud.
Terve nädala on 11. klass korrapidajad ning see tähendab lisa tööd koolis.
Loomulikult minule isiklikult ei meeldi korda pidada. See kõik võtab vabaaja ära ning koduste-tööde ülevaatamiseks ei jää aega. Kui kedagi huvitab, siis mina olen sööklkorravalvur ning see tähendab, et pean seal ka kõik nõud ära koristama(söögivahetunnil). Neid on meil jällegi kaks. Kaks kõige pikemat vahetundi ning mina pean sööklas oma aega sisustama - awesome.
Asugem nüüd rõõmsama teema juurde.
Tundides oli suhtliselt huvitav ning ma sain oma raamatu ära vastatud, sain viie. Tegemist oli siis Don Juan näidendiga, mis minu arvates oli üks seni mõnusamaid kirjatrükke mida ma lugenud olen.
Ma usun, et see aasta ma suudan ennast vaos hoida , ja suudan õppimist jätkata(kodutööd jne).
Tegemist oli siis kirjandus tunniga.
Bioloogia oli kohati arusaamatu, kuid samas huvitav. Sellel teemal ma rohkem ei peatu. ;)
Kõige hirmuäratavam tund oli meil Inglise keel (Inka). Seal alustasime eksamiks valmistumist ehk siis ettekande esitamiseks.
Aega on selleks 2-3 minutit ning ettevalmistumis aeg on 5 minutit.
2-3 minuti jooksul peab õpilane rääkima peatumata ning seda tegema nii, et sõnad ei korduks jne.
Pealtnäha lihtne, kuid tegelikult see seda pole.
Kodunetöö on kahest *topicust* teha siis ettekanne ja homme tunnis(esimene tund) vastame hindele. Kuna Maie on karm, siis ma kardan, et vigu ta enam sisse ei lase teha ning hindab nagu tal ikka kombeks on.
Homse päeva pärast põen kohati ning mul on tegelikult siiani õppimata.
Midagi olen ma ära teinud, kuid täna hakkas miskit vastu, mis keelaks mul seda tegemast.
Muusikaga tegelen ma nii palju kui suudan. Igapäev või peaaegu igapäev valmib mingi uus muusika jupp mida võiksin kasutada kuskil ära. Kuid hetkel hoian kõiki endas ning nagu ma üks suur arhiiv juba olen, siis ei avalikusta enda demosid niipea.
Lähima aja jooksul hakkan või siis üritan alustada laulu kirjutamisega, kuid eks näis kuidas eluke veereb. Elame -näeme.
Mis puutub lääne rahvasse, siis teage, et olete minu mõtetes koguaeg ning igatsen teid !
Kuid kui tunne on vastastikkune,siis joonistage oma vihiku nurka minust väike pilt ning kirjutage alla - Sander. Nii olen teil kuidagimoodi ikka olemas. Siis võin julgelt öelda, et olen Joonistatud mees.
Big city life - masendus lausa tuleb peale, kuid samas jälle mitte, kui neid inimesi vaadata kes koguaeg ringi jooksevad,nagu mingi tõbi ajaks neid taga. Samuti mängib suurt rolli stress ning kõik muud säärased "haigused??". Eks see tänapäeval olegi nii, et kõik kiirustavad kuhugi ning noored üritavad karjääri teha. Pole midagi parata, elu on selline -me ju teame süsteeme.

Kirsile: Blogi pole pop ja noortepärane, vähemalt mitte veel, ma loodan. Inimesed saavad siia lihtsalt kirja panna oma mõtteid ning jagada neid teistega. Kes teab ehk saab mõnest inimesest isegi kirjanik, kes teab, kes teab. Elu on täis üllatusi.Teistele soovin aega jõudu ja jaksu edasises elus! Ärge tehke siis ennetlikke otsuseid,ning olge rõõmsad!

Loodan, et teil polnud igav seda kõike siin lugeda, ning saite mingigi ülevaate minu praegusest elust.

PS: Kommentaarid on alati teretulnud (H)(A)

I'm out !