Me ei suuda otsutada mida me soovime - me lihtsalt tahame.
Iga inimese päevas on midagi ilusat ning midagi ebameeldivat,mida me ei sooviks endi ellu.
Kuid see kõik käib elu juurde ning sellega peab leppima.
Tõesti , kool on meie teine kodu, kus me enamus oma päevast veedame.
Minu esmaspäev on tulevikus kõige helgem vähemalt Mina arvan nii.
Tänane päev algas kergelt ning kuna nädalavahetus oli vahel, siis oli mul aega oma toimetused ära teha.
Kõik oli viimseni ära õpitud, ning hea tujuga sai kooli mindud.
Terve nädala on 11. klass korrapidajad ning see tähendab lisa tööd koolis.
Loomulikult minule isiklikult ei meeldi korda pidada. See kõik võtab vabaaja ära ning koduste-tööde ülevaatamiseks ei jää aega. Kui kedagi huvitab, siis mina olen sööklkorravalvur ning see tähendab, et pean seal ka kõik nõud ära koristama(söögivahetunnil). Neid on meil jällegi kaks. Kaks kõige pikemat vahetundi ning mina pean sööklas oma aega sisustama - awesome.
Asugem nüüd rõõmsama teema juurde.
Tundides oli suhtliselt huvitav ning ma sain oma raamatu ära vastatud, sain viie. Tegemist oli siis Don Juan näidendiga, mis minu arvates oli üks seni mõnusamaid kirjatrükke mida ma lugenud olen.
Ma usun, et see aasta ma suudan ennast vaos hoida , ja suudan õppimist jätkata(kodutööd jne).
Tegemist oli siis kirjandus tunniga.
Bioloogia oli kohati arusaamatu, kuid samas huvitav. Sellel teemal ma rohkem ei peatu. ;)
Kõige hirmuäratavam tund oli meil Inglise keel (Inka). Seal alustasime eksamiks valmistumist ehk siis ettekande esitamiseks.
Aega on selleks 2-3 minutit ning ettevalmistumis aeg on 5 minutit.
2-3 minuti jooksul peab õpilane rääkima peatumata ning seda tegema nii, et sõnad ei korduks jne.
Pealtnäha lihtne, kuid tegelikult see seda pole.
Kodunetöö on kahest *topicust* teha siis ettekanne ja homme tunnis(esimene tund) vastame hindele. Kuna Maie on karm, siis ma kardan, et vigu ta enam sisse ei lase teha ning hindab nagu tal ikka kombeks on.
Homse päeva pärast põen kohati ning mul on tegelikult siiani õppimata.
Midagi olen ma ära teinud, kuid täna hakkas miskit vastu, mis keelaks mul seda tegemast.
Muusikaga tegelen ma nii palju kui suudan. Igapäev või peaaegu igapäev valmib mingi uus muusika jupp mida võiksin kasutada kuskil ära. Kuid hetkel hoian kõiki endas ning nagu ma üks suur arhiiv juba olen, siis ei avalikusta enda demosid niipea.
Lähima aja jooksul hakkan või siis üritan alustada laulu kirjutamisega, kuid eks näis kuidas eluke veereb. Elame -näeme.
Mis puutub lääne rahvasse, siis teage, et olete minu mõtetes koguaeg ning igatsen teid !
Kuid kui tunne on vastastikkune,siis joonistage oma vihiku nurka minust väike pilt ning kirjutage alla - Sander. Nii olen teil kuidagimoodi ikka olemas. Siis võin julgelt öelda, et olen Joonistatud mees.
Big city life - masendus lausa tuleb peale, kuid samas jälle mitte, kui neid inimesi vaadata kes koguaeg ringi jooksevad,nagu mingi tõbi ajaks neid taga. Samuti mängib suurt rolli stress ning kõik muud säärased "haigused??". Eks see tänapäeval olegi nii, et kõik kiirustavad kuhugi ning noored üritavad karjääri teha. Pole midagi parata, elu on selline -me ju teame süsteeme.
Kirsile: Blogi pole pop ja noortepärane, vähemalt mitte veel, ma loodan. Inimesed saavad siia lihtsalt kirja panna oma mõtteid ning jagada neid teistega. Kes teab ehk saab mõnest inimesest isegi kirjanik, kes teab, kes teab. Elu on täis üllatusi.Teistele soovin aega jõudu ja jaksu edasises elus! Ärge tehke siis ennetlikke otsuseid,ning olge rõõmsad!
Loodan, et teil polnud igav seda kõike siin lugeda, ning saite mingigi ülevaate minu praegusest elust.
PS: Kommentaarid on alati teretulnud (H)(A)
I'm out !
Iga inimese päevas on midagi ilusat ning midagi ebameeldivat,mida me ei sooviks endi ellu.
Kuid see kõik käib elu juurde ning sellega peab leppima.
Tõesti , kool on meie teine kodu, kus me enamus oma päevast veedame.
Minu esmaspäev on tulevikus kõige helgem vähemalt Mina arvan nii.
Tänane päev algas kergelt ning kuna nädalavahetus oli vahel, siis oli mul aega oma toimetused ära teha.
Kõik oli viimseni ära õpitud, ning hea tujuga sai kooli mindud.
Terve nädala on 11. klass korrapidajad ning see tähendab lisa tööd koolis.
Loomulikult minule isiklikult ei meeldi korda pidada. See kõik võtab vabaaja ära ning koduste-tööde ülevaatamiseks ei jää aega. Kui kedagi huvitab, siis mina olen sööklkorravalvur ning see tähendab, et pean seal ka kõik nõud ära koristama(söögivahetunnil). Neid on meil jällegi kaks. Kaks kõige pikemat vahetundi ning mina pean sööklas oma aega sisustama - awesome.
Asugem nüüd rõõmsama teema juurde.
Tundides oli suhtliselt huvitav ning ma sain oma raamatu ära vastatud, sain viie. Tegemist oli siis Don Juan näidendiga, mis minu arvates oli üks seni mõnusamaid kirjatrükke mida ma lugenud olen.
Ma usun, et see aasta ma suudan ennast vaos hoida , ja suudan õppimist jätkata(kodutööd jne).
Tegemist oli siis kirjandus tunniga.
Bioloogia oli kohati arusaamatu, kuid samas huvitav. Sellel teemal ma rohkem ei peatu. ;)
Kõige hirmuäratavam tund oli meil Inglise keel (Inka). Seal alustasime eksamiks valmistumist ehk siis ettekande esitamiseks.
Aega on selleks 2-3 minutit ning ettevalmistumis aeg on 5 minutit.
2-3 minuti jooksul peab õpilane rääkima peatumata ning seda tegema nii, et sõnad ei korduks jne.
Pealtnäha lihtne, kuid tegelikult see seda pole.
Kodunetöö on kahest *topicust* teha siis ettekanne ja homme tunnis(esimene tund) vastame hindele. Kuna Maie on karm, siis ma kardan, et vigu ta enam sisse ei lase teha ning hindab nagu tal ikka kombeks on.
Homse päeva pärast põen kohati ning mul on tegelikult siiani õppimata.
Midagi olen ma ära teinud, kuid täna hakkas miskit vastu, mis keelaks mul seda tegemast.
Muusikaga tegelen ma nii palju kui suudan. Igapäev või peaaegu igapäev valmib mingi uus muusika jupp mida võiksin kasutada kuskil ära. Kuid hetkel hoian kõiki endas ning nagu ma üks suur arhiiv juba olen, siis ei avalikusta enda demosid niipea.
Lähima aja jooksul hakkan või siis üritan alustada laulu kirjutamisega, kuid eks näis kuidas eluke veereb. Elame -näeme.
Mis puutub lääne rahvasse, siis teage, et olete minu mõtetes koguaeg ning igatsen teid !
Kuid kui tunne on vastastikkune,siis joonistage oma vihiku nurka minust väike pilt ning kirjutage alla - Sander. Nii olen teil kuidagimoodi ikka olemas. Siis võin julgelt öelda, et olen Joonistatud mees.
Big city life - masendus lausa tuleb peale, kuid samas jälle mitte, kui neid inimesi vaadata kes koguaeg ringi jooksevad,nagu mingi tõbi ajaks neid taga. Samuti mängib suurt rolli stress ning kõik muud säärased "haigused??". Eks see tänapäeval olegi nii, et kõik kiirustavad kuhugi ning noored üritavad karjääri teha. Pole midagi parata, elu on selline -me ju teame süsteeme.
Kirsile: Blogi pole pop ja noortepärane, vähemalt mitte veel, ma loodan. Inimesed saavad siia lihtsalt kirja panna oma mõtteid ning jagada neid teistega. Kes teab ehk saab mõnest inimesest isegi kirjanik, kes teab, kes teab. Elu on täis üllatusi.Teistele soovin aega jõudu ja jaksu edasises elus! Ärge tehke siis ennetlikke otsuseid,ning olge rõõmsad!
Loodan, et teil polnud igav seda kõike siin lugeda, ning saite mingigi ülevaate minu praegusest elust.
PS: Kommentaarid on alati teretulnud (H)(A)
I'm out !
kallis, see oli siiamaani su parim postitus.. väldi seda, et sa kirjutad detailselt oma päevast, see pole nii huvitav kui su mõtted ja arvamused