Dogs barking at Neel

03/09/2011 at 10:56
Kell on 21:08, Adele laulab laulu

Muretsemiseks pole põhjust, sest rumalad lõbustavad alati targemaid, oskamatud osavamaid.
Nii on suvi mulle nalja ja lõbu pakkunud piisavalt. Kuigi kunagi pole piisavas koguses piisavalt lõbu ja nalja, olen ma kõigega rahul.
Hiljuti kuulsin uut ja huvitavat lauset Joandite kohta, mille mõtte üritan sõnastada võimalikult täpselt.
"Kui Joandid peole tulevad, siis teistel enam võimalust pole."

....
Enne jäi kirjutamine pooleli, sest jooksin "seismisele, peole" või kuidas iganes seda kutsutakse. Õhtu jooksul sain ma üle-eelmisele lausele kinnitust. Üsna huvitav ja lõbus oli jälgida meessoost isikute käitumist ja reaktsiooni kui sai vesteldud naistega.
Armukadedus/kadedus vaevab Eesti mehi. Juhuslikult kui mõni neist peaks seda lugema, siis teadke, et muretsemiseks pole põhjust. Kinniseid naisi ma ei sebi(armukadetatele), teistele ma ei oskagi midagi soovitada, kuid õppigem suhtlema. Minu peale ei maksa kuri olla sellepärast, et Teil ei "näkka", vaid ikka iseenda.
Muidu ütlen:"Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi."

AUSUS
Noh jah, mis siin sellest kirjutada. Kohtasin hiljuti inimest kes pakkus mulle üsna suurt huvi. Huvi just intellektuaalsuse ja sõbralikkuse poolest. Pikk jutt on alati halb jutt olnud ning detailidesse ma ei lasku, vaid ütlen üht.
Selle asemel, et hoida eemale ja eirata(loe:ignoreerima) mind, võinuks öelda nii nagu sa muidu ütled ja arvad.
"Come clean" või nii.Selle kõige pärast ma viha ei pea ja mõistan sind, kuid sellegi poolest leian, et elus on sul palju õppida ja ausus  on Sinu otsekohesus rajoonist väga kaugel(üldiselt võiksid need käsikäes käia).
Ignoreerimine(loe: hoidumine, põgenemine) ei ole kunagi päästnud ei heast ega kurjast.

-Printsessi sündroom -

Üldistav fakt inimestest kes arvavad, et neil on õigus manipuleerida ja pulgaga sita sees mängida kui nad ei saa mida nad tahavad. Ego-trippi' ja puuderlapiga näos 24/7. Meestest ma nii väga ei oska rääkida. Nemad on lihtsalt sellised gay-fanatid. Tootes vähem sitta oled ise kah lahedam, kuid muidu võid edasi haukuda.
Ainus mida ma sulle, öelda tahan on:
Fuck you, you meanless trollop. Kasuta sõnastikku kui muidu jagu ei saa, wazzack.


Sissekande lõpetab End Credit from Chase and Status







Internet puudumise tõttu ei olnud võimalik antud postitust õigel ajal avaldada.

Patience

23/07/2011 at 21:52
Kell on 21:31, taevalaotust katavad tumedad pilved.

We express the same things but with different words
We acknowledge the same curve and those might-have-heareds


Ma ei oska siia midagi kirjutada. Ma ei ütle, et mul pole, vaid ma ei leia oma emotsioonidele õigeid sõnu.
See kõik on minu jaoks uus. Uus sellesmõttes, et midagi sellist pole ma tundud väga pikka aega.
Vanasõna ütleb:"Ära hõiska enne õhtut!"  ja seda ma ei tee. Kes kannatab, see kaua elab.


Sissekande lõpetab:Ghost K - Stop

Love

08/05/2011 at 12:05
Kell on 11:28, väljas on 23.3 kraadi - suvi on lähedal.

Nädal nädala järel olen ma õnnelik, et pisike on peres. Paneb mõtlema...
Kui ma esimest korda kuulsin, et perekonda tekib uus ilmakodanik olin šokeeritud. Mulle ei mahtunud pähe, et see kõik võimalik on. Järele mõeldes olen õnnelik. Oli teada, et pisike muudab asju ning seda on ta teinud. Luban sulle, pisike, et kaitsen ja hoian sind iga hinna eest - armastan sind.

Sissekande lõpetab laul, mis teeb tuju heaks. Kruuv - Sõprade laul




BTY

08/04/2011 at 23:48
Kell on 23:40, süstemaatiliselt jaotatud empaatiline kooslus.

Nimi Nipernaadi on meile kõigile tuttav, kas siis raamatust, lavastusest või joogist.
Üldiselt meeldis Nipsile käia marjul, mistõttu võin väita, et lemmikmari oli mustsõstar - huvitav.
Salapärane mõrv, mis toimus eelmise nädala laupäeval, oli hirmuäratav. Üle pika aja kogesin hirmu ja ebameeldivust, mis mu olemist muutis trastiliselt. Uskumus puhtusesse muutus sellel päeval. . .
Leian, et kirjutan kunagi edasi.

Sissekande lõpetan lauluga kõlaritest:
Lady Gaga - Born This way

Find your way

25/03/2011 at 15:08
Kell on 14:20, väljas paistab kevadine päike.


Ma pole pikemat aega leidnud inspiratsiooni  kirjutamiseks. Leian, et mõtte avaldamine peab olema puhas ja tulema iseenesest. Sunnitud ja kiirustades pole tulemus alati kõige parem.
Lõpetasin "Man of the year(2006)" filmi vaatamise. Filmi süžee haakub suurepäraselt tänase päevaga, pigem selle meeleoluga ja kodanike suhtumisega meie üldsüsteemi. Öeldakse ikka, et eestlane kardab oma arvamust avaldada, aga kui ta seda teeb ja tema arvamus erineb, siis taunitakse ja vaadatakse arvamuse avaldajale viltuse pilguga otsa öeldes endamisi:"Kuidas ta nii sai nüüd öelda".
Hiljuti sattusin olukorda, kus minu erialasele teadmisele otsiti vastuväidet, ilma, et vastuväitja ise teaks millega ma tegelen. Isik oli  kindel, et ma tahan lihtsalt targana silma paista ning ta võttis minu lauseid otserünnakuna. Siinkohal  mainin ära, et tegemist ei olnud strateegilise rünnaku või laimuga, vaid sõbralt-sõbralt soovitusega.
Lõpptulemus jäi negatiivseks ja tagasiside isikult oli traditsiooniline "iseenesetarkusest" sündinud teadmised.

Tuleme tagasi tänase päeva juurde. Ma valetaks kui ma ütleks, et ma ei taha kirjutada nii nagu asi tegelikult on, kuid tean, et mõnikord on targem suu pidada.
Mida vanemaks inimene saab seda rohkem kohustusi tema õlule langeb kas siis õppimisega ülikoolis, töö leidmisega ning töötamine asutuses või sünnipäeva korraldamisega iseenda jaoks. Saan aru kui palutakse abi ja nõu kui inimene ise on hätta jäänud, kuid minule on vastuvõetamatu priisöödik kes ootab, et tema eest tehakse kõik ette-taha ära. Paari pisitööga ettevalmistus ei piirdu ning ebavajalike tööde ettekäändeks toomine, et mitte teha õiget asja, ei ole lahendus, kui sa oled täiskasvanud inimene(mitte 0-13a.).
Kui oled teatud ürituse ettevõtja ja korraldaja, siis oled sina see kes peab tagama puhtuse ja vajalikud ettevalmistused pidustuseks, mitte jooksma uimas pea ringi mõttega:"küll teised teevad". Usun, et paljud on nõus abikäe ulatama kui seda ilusti küsida, aga sellegi poolest tuleb omapoolne pingutust välja näidata.

Umbes kuu tagasi sattusin olukorda kus ma poleks saanud hakkama ilma kõrvalise abita - sõbra abita.
Kell oli hiline, niivõrd hiline, et normaalne inimene magaks sellisel ajal ja väljas möllas pakane.
Paljud teist mõtleksid, et mis seal siis ikka on ning mis see sõber nüüd siis ära tegi. Esmalt palun mõelda lugejal kas tema sõber reaalselt tuleks kell 2:45(öösel) välja juttu rääkima kui ta on äratatud sügavast unest ja õues on kõva pakane? Mõelda tuleb hoolikalt ilma igasuguse liialduseta, sest olen veendumisel, et tänapäeval on see "väga hea sõber" selline kes ütleks:"ma ei viitsi, kell nii palju ja ma magan".
Sellel momendil kui ma kõne tegin olin üsna kindel, et samasugune vastus tabab mindki, sest  surmasuus ma ei olnud ning vigastatud samuti mitte. Ometi ütles telefoni teises otsas hääl, et ma tuleksin tema maja ette. Kui ma kohale jõudsin avanes mu ees uks koos kannutäie sooja teega. Too hetk ma tundsin, et minul on tõesti olemas tõeline sõber kes on mul olemas nii päeval kui öösel nii heas kui halvas.

Sissekande lõpetan lauluga Pastacalt.




I. R. O. N. I. C

18/02/2011 at 12:22
Kell on 11:50, väljas paistab päike ning valitseb sitaks kõva pakane

Kuulan hoolikalt dubstepi läbi mille on soov koguda raevu, viha, et hiljem trenni peale kõik välja valada.

"Me and you we can rule the world because no one can fuck with me, 'cause I'm a monster."

Plaanisin kirjutada siia pika romaani inimesest kes mulle tõsiselt närvidele käib, kas just närvidele, kuid häirib siiski.
Chapter I
Ma leian, et inimene peab olema otsekohene ning aus. Kui ta julgeb avaldada arvamust ning sellele kindlaks jääda on ta tugev - tugev nagu lõvi.

Chapter II
Inimese ärakasutamine ei ole lahendus, et saada midagi, mida oled ihaldanud pikemat aega.

Chapter III
Valel on lühikesed jalad. Ja kui kellelgi peaksid need pikad olema, siis annab neid alati lühemaks teha.

Chapter IV
Minu vaenlase vaenlane on minu sõber. Tunne oma vaenlast.

Chapter V
Tõe rääkimiseks ei ole palju sõnu vaja. Sõnad on inimkonna tugevaim narkootikum.

Final chapter

Real lyricist

13/02/2011 at 20:13
Kell on 19:41

"Got acoustic soul running in my bones."

Ma ei tea kust võiks alustada. Võib-olla sellest, et mul oli pind käes? Parem mitte.
Mõned rikkalikud minutid tagasi ütles üks osa minu alateadvusest järgmise lause: "Tüüp, sul on lihtsalt hea mälu ja loogiline mõtlemine. You're not a superhero."
Tõesti, see alateadvus on füüsiline isik, kuid sellegipoolest on ta ainus kes teab midagi, millest ma pole rääkinud neile kes tavapärases olukorras sellest juba teaksid.
Tahtsin kirjutada midagi õelat, et oma viha välja elada ja ennast õigustada. Aga teades, et tegelikkus on midagi muud ei vii õelutsemine kuskile....

Sissekande jätan pooleli ning edastan laulu mis kunagi peale läks:





P.I.T.A

06/02/2011 at 02:44
Kell on 2:22

Ma tunnen ennast tugevalt, tugevalt ennast ümbritsevate inimeste ees. Justkui Hulk kes tundis ennast tugevalt hetkel, mil ta üritas läbi seina joosta. Ma oskan olla pain in the ass, kuid enamasti kasutan seda varianti seltskonnas kus ma määran ära positsioonid - olemuse uues seltskonnas. 
Olen märganud, et inimesed hindavad teineteist teatud kriteeriumite alusel:
  • välimus
  • riietus
  • vanus
Tihti kohtab seda seltskonnaüritustel kus inimestest moodustavad grupid. Tõepoolest, alati ei saagi kõigiga sobida, kuid sellegipoolest peab teatud peol nautima olemust ning põhjust miks sinna mindi.
Isiklikult arvan, et pigem tuleb nautida inimeste erinevust ning peo eesmärki, kui sulgeda ennast endale meelepärasesse "klassi", mis piirab peo meeleolu ulatust......


Sissekande lõpetab tsitaat ameeriklaselt:
"Mul on suur usk lollidesse, mu sõbrad nimetavad seda enesekindluseks. "


BBC Radio 1 Live Lounge

04/02/2011 at 22:53
Kell on 22:28, olen närviline.

Mis saab olla hullem kui joobes inimene MSNis või avalikus suhtlusportaalis?  Vastus: Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunud inimene.
Piia oli õhtul külas.... Nüüd on  see hetk, mil ma ei oska enam edasi kirjutada, sest nimi, mille ma mõned sekundid tagasi kirja panin mõlgub mu meeltes.
Piiaga oli hea. Ta suudab mind vihale ajada ja rahustada samal ajal. Piia, oleks mul ajamasin, siis uuriks ma 6a taguseid ajapunkte ning teeks seal väiksed muudatused.  : )
Olen jõudnud arusaamisele, et ma ei salli üllatusi, üllatusi mis mõjutavad minu plaane. Mitmed kuud tagasi ütles Piia, et ma olen inimene kes leiab endale mugava asendi ning püsib selles seni kuni saab.
Mõeldes  lausele pean tõdema fakti, et nii see ka on. Võib-olla olen ma lihtsalt laisk, aga who knows?
Seega nüüd pean tegema ümberkorraldusi, mis mulle kohe üldse ei meeldi.
Eliise suutis leiutada hea tsitaadi: Sõnad võivad olla mõtlematud, aga mõtted ei saa.

Sissekande lõpetab tuttav...



Insanity

03/02/2011 at 23:43
Kell on 23:22, lihased on väsinud

Tänane trenn oli mõnevõrra erinev teistest - raskem. Asja tegi huvitavaks see, et rõhk oli suunatud vastupidavusele ning seda mul vaja ongi. Tegelikult tahan enda iseloomule tähelepanu pöörata. Üha enam tundub, et ma olen nõudlikumaks muutunud. Nõudlik enda kui ka teiste tegemiste üle. Ma ei saa märkimata jätta kui miskit kuskil valesti on. Näiteks see, et Kert pärast sitavedu ei puhasta koppa ära ning külmemal ajal see sinna külge jäätub ning hiljem siis haisema(kui üles sulab või ise puhastama hakkad) hakkab. Jah, täna oli ta tubli ning tegi selle korda, vähemalt nii ta väidab.
Memm ütleb ikka, et peaksin ennast kõrvalt vaatama, kuid tean isegi, et mõnikord oleks targem suu kinni hoida kui et pidevalt lõugu plaksatada ning kellegi kallal näägutada.
Olen jõudnud arusaamisele, et mul on vaja kõrvale inimest kellele ma saan oma mured ja probleemid hoiule anda, justkui pangas olev hoiukast...

Sissekande lõpetan lauluga G. Watsky'lt kes on mulle inspiratsiooni allikaks.



Getting stronger

02/02/2011 at 19:36
Kell on 18:43, imestus on suur.

Tagant järgi tarkus on kõige targem tarkus üldse. Seda on kinnitanud nii mõnigi tunnustatud ajaloolise taustaga inimene.
Viimased päevad olen usinalt sirvinud erinevaid eesti meedia poolt avaltatud artikleid ja videoklippe. Üha enam tunnen, et meie kallis kodumaa on persse kukkunud demokraatlik virtsahoidla, kuid see selleks.

Kirjutan, kustutan, kirjutan veel, aga enam edasi ei suuda mõelda, sest mõtteid on palju. Ometi ei tasu neid kõike kirja panna.
Ma ei mõista inimesi kes ei suuda leppida faktiga, et elu ei ole lust ja lillepidu. Lausa naljakas on mõnikord vaadata millist jama võib inimene kirjutada blogisse või kellegi kommentaariumi ilma, et ta mõtleks vanarahva targale lausele: "enne mõtle, siis ütle" - meie puhul  postitamine facebooki avalehele kus kõik "sõbrad" saavad lugeda ja mõelda milline türapea sa tegelikult oled.

Ma igatsen Piiat, kohutavalt, ma pole teda mõned nädalad nüüd näinud, aga sellegi poolest tunnen ma vajadust tema järele. Ta võib oma tänitamisega liiale minna, aga eks igalühel on lõõgastumiseks omad meetodid. Mõni kord ma lausa naudin seda, aga rõhutan sõna mõnikord.( : Ma tean, et sa loed mu blogi ja arvad, et see on kõige mõttetum asi maailmas, kuid vaatamata sellele tunnen ma vajadust sulle ütlemaks kui palju sa mulle tegelikult tähendad.

Pean ära mainima, et 18. veebruar on mul võistlused Tallinnas Kalevi spordihallis(vist) ning märtsis lähen ära inglismaale.

Sissekande lõpetan lauluga "Coming home".








words words words

31/01/2011 at 17:56
Kell on 17:36

Nahui ma pean taluma sitta päevast päeva? On ju siililegi selge, et ükski inimene pole ülivõimetega ämblikmees kes tajub oma väärastunud ajusopas kui keegi abi vajab.
Ma pole abivajajale kunagi selga keeranud, pigem järgin ütlust: "kus viga näed laita, seal tule ja aita".


Sissekannet ei lõpeta....


She

15/01/2011 at 01:00
Kell on 0:54, väljas sajab lund.


Tegelikult on mul hea meel ta üle....