Kell on 18:43, imestus on suur.
Tagant järgi tarkus on kõige targem tarkus üldse. Seda on kinnitanud nii mõnigi tunnustatud ajaloolise taustaga inimene.
Viimased päevad olen usinalt sirvinud erinevaid eesti meedia poolt avaltatud artikleid ja videoklippe. Üha enam tunnen, et meie kallis kodumaa on persse kukkunud demokraatlik virtsahoidla, kuid see selleks.
Kirjutan, kustutan, kirjutan veel, aga enam edasi ei suuda mõelda, sest mõtteid on palju. Ometi ei tasu neid kõike kirja panna.
Ma ei mõista inimesi kes ei suuda leppida faktiga, et elu ei ole lust ja lillepidu. Lausa naljakas on mõnikord vaadata millist jama võib inimene kirjutada blogisse või kellegi kommentaariumi ilma, et ta mõtleks vanarahva targale lausele: "enne mõtle, siis ütle" - meie puhul postitamine facebooki avalehele kus kõik "sõbrad" saavad lugeda ja mõelda milline türapea sa tegelikult oled.
Ma igatsen Piiat, kohutavalt, ma pole teda mõned nädalad nüüd näinud, aga sellegi poolest tunnen ma vajadust tema järele. Ta võib oma tänitamisega liiale minna, aga eks igalühel on lõõgastumiseks omad meetodid. Mõni kord ma lausa naudin seda, aga rõhutan sõna mõnikord.( : Ma tean, et sa loed mu blogi ja arvad, et see on kõige mõttetum asi maailmas, kuid vaatamata sellele tunnen ma vajadust sulle ütlemaks kui palju sa mulle tegelikult tähendad.
Pean ära mainima, et 18. veebruar on mul võistlused Tallinnas Kalevi spordihallis(vist) ning märtsis lähen ära inglismaale.
Sissekande lõpetan lauluga "Coming home".
Tagant järgi tarkus on kõige targem tarkus üldse. Seda on kinnitanud nii mõnigi tunnustatud ajaloolise taustaga inimene.
Viimased päevad olen usinalt sirvinud erinevaid eesti meedia poolt avaltatud artikleid ja videoklippe. Üha enam tunnen, et meie kallis kodumaa on persse kukkunud demokraatlik virtsahoidla, kuid see selleks.
Kirjutan, kustutan, kirjutan veel, aga enam edasi ei suuda mõelda, sest mõtteid on palju. Ometi ei tasu neid kõike kirja panna.
Ma ei mõista inimesi kes ei suuda leppida faktiga, et elu ei ole lust ja lillepidu. Lausa naljakas on mõnikord vaadata millist jama võib inimene kirjutada blogisse või kellegi kommentaariumi ilma, et ta mõtleks vanarahva targale lausele: "enne mõtle, siis ütle" - meie puhul postitamine facebooki avalehele kus kõik "sõbrad" saavad lugeda ja mõelda milline türapea sa tegelikult oled.
Ma igatsen Piiat, kohutavalt, ma pole teda mõned nädalad nüüd näinud, aga sellegi poolest tunnen ma vajadust tema järele. Ta võib oma tänitamisega liiale minna, aga eks igalühel on lõõgastumiseks omad meetodid. Mõni kord ma lausa naudin seda, aga rõhutan sõna mõnikord.( : Ma tean, et sa loed mu blogi ja arvad, et see on kõige mõttetum asi maailmas, kuid vaatamata sellele tunnen ma vajadust sulle ütlemaks kui palju sa mulle tegelikult tähendad.
Pean ära mainima, et 18. veebruar on mul võistlused Tallinnas Kalevi spordihallis(vist) ning märtsis lähen ära inglismaale.
Sissekande lõpetan lauluga "Coming home".
0 comments