Kell on 23:40, süstemaatiliselt jaotatud empaatiline kooslus.
Nimi Nipernaadi on meile kõigile tuttav, kas siis raamatust, lavastusest või joogist.
Üldiselt meeldis Nipsile käia marjul, mistõttu võin väita, et lemmikmari oli mustsõstar - huvitav.
Salapärane mõrv, mis toimus eelmise nädala laupäeval, oli hirmuäratav. Üle pika aja kogesin hirmu ja ebameeldivust, mis mu olemist muutis trastiliselt. Uskumus puhtusesse muutus sellel päeval. . .
Leian, et kirjutan kunagi edasi.
Sissekande lõpetan lauluga kõlaritest:
Lady Gaga - Born This way
Find your way
25/03/2011
at
15:08
Kell on 14:20, väljas paistab kevadine päike.
Ma pole pikemat aega leidnud inspiratsiooni kirjutamiseks. Leian, et mõtte avaldamine peab olema puhas ja tulema iseenesest. Sunnitud ja kiirustades pole tulemus alati kõige parem.
Lõpetasin "Man of the year(2006)" filmi vaatamise. Filmi süžee haakub suurepäraselt tänase päevaga, pigem selle meeleoluga ja kodanike suhtumisega meie üldsüsteemi. Öeldakse ikka, et eestlane kardab oma arvamust avaldada, aga kui ta seda teeb ja tema arvamus erineb, siis taunitakse ja vaadatakse arvamuse avaldajale viltuse pilguga otsa öeldes endamisi:"Kuidas ta nii sai nüüd öelda".
Hiljuti sattusin olukorda, kus minu erialasele teadmisele otsiti vastuväidet, ilma, et vastuväitja ise teaks millega ma tegelen. Isik oli kindel, et ma tahan lihtsalt targana silma paista ning ta võttis minu lauseid otserünnakuna. Siinkohal mainin ära, et tegemist ei olnud strateegilise rünnaku või laimuga, vaid sõbralt-sõbralt soovitusega.
Lõpptulemus jäi negatiivseks ja tagasiside isikult oli traditsiooniline "iseenesetarkusest" sündinud teadmised.
Tuleme tagasi tänase päeva juurde. Ma valetaks kui ma ütleks, et ma ei taha kirjutada nii nagu asi tegelikult on, kuid tean, et mõnikord on targem suu pidada.
Mida vanemaks inimene saab seda rohkem kohustusi tema õlule langeb kas siis õppimisega ülikoolis, töö leidmisega ning töötamine asutuses või sünnipäeva korraldamisega iseenda jaoks. Saan aru kui palutakse abi ja nõu kui inimene ise on hätta jäänud, kuid minule on vastuvõetamatu priisöödik kes ootab, et tema eest tehakse kõik ette-taha ära. Paari pisitööga ettevalmistus ei piirdu ning ebavajalike tööde ettekäändeks toomine, et mitte teha õiget asja, ei ole lahendus, kui sa oled täiskasvanud inimene(mitte 0-13a.).
Kui oled teatud ürituse ettevõtja ja korraldaja, siis oled sina see kes peab tagama puhtuse ja vajalikud ettevalmistused pidustuseks, mitte jooksma uimas pea ringi mõttega:"küll teised teevad". Usun, et paljud on nõus abikäe ulatama kui seda ilusti küsida, aga sellegi poolest tuleb omapoolne pingutust välja näidata.
Umbes kuu tagasi sattusin olukorda kus ma poleks saanud hakkama ilma kõrvalise abita - sõbra abita.
Kell oli hiline, niivõrd hiline, et normaalne inimene magaks sellisel ajal ja väljas möllas pakane.
Paljud teist mõtleksid, et mis seal siis ikka on ning mis see sõber nüüd siis ära tegi. Esmalt palun mõelda lugejal kas tema sõber reaalselt tuleks kell 2:45(öösel) välja juttu rääkima kui ta on äratatud sügavast unest ja õues on kõva pakane? Mõelda tuleb hoolikalt ilma igasuguse liialduseta, sest olen veendumisel, et tänapäeval on see "väga hea sõber" selline kes ütleks:"ma ei viitsi, kell nii palju ja ma magan".
Sellel momendil kui ma kõne tegin olin üsna kindel, et samasugune vastus tabab mindki, sest surmasuus ma ei olnud ning vigastatud samuti mitte. Ometi ütles telefoni teises otsas hääl, et ma tuleksin tema maja ette. Kui ma kohale jõudsin avanes mu ees uks koos kannutäie sooja teega. Too hetk ma tundsin, et minul on tõesti olemas tõeline sõber kes on mul olemas nii päeval kui öösel nii heas kui halvas.
Sissekande lõpetan lauluga Pastacalt.
Ma pole pikemat aega leidnud inspiratsiooni kirjutamiseks. Leian, et mõtte avaldamine peab olema puhas ja tulema iseenesest. Sunnitud ja kiirustades pole tulemus alati kõige parem.
Lõpetasin "Man of the year(2006)" filmi vaatamise. Filmi süžee haakub suurepäraselt tänase päevaga, pigem selle meeleoluga ja kodanike suhtumisega meie üldsüsteemi. Öeldakse ikka, et eestlane kardab oma arvamust avaldada, aga kui ta seda teeb ja tema arvamus erineb, siis taunitakse ja vaadatakse arvamuse avaldajale viltuse pilguga otsa öeldes endamisi:"Kuidas ta nii sai nüüd öelda".
Hiljuti sattusin olukorda, kus minu erialasele teadmisele otsiti vastuväidet, ilma, et vastuväitja ise teaks millega ma tegelen. Isik oli kindel, et ma tahan lihtsalt targana silma paista ning ta võttis minu lauseid otserünnakuna. Siinkohal mainin ära, et tegemist ei olnud strateegilise rünnaku või laimuga, vaid sõbralt-sõbralt soovitusega.
Lõpptulemus jäi negatiivseks ja tagasiside isikult oli traditsiooniline "iseenesetarkusest" sündinud teadmised.
Tuleme tagasi tänase päeva juurde. Ma valetaks kui ma ütleks, et ma ei taha kirjutada nii nagu asi tegelikult on, kuid tean, et mõnikord on targem suu pidada.
Mida vanemaks inimene saab seda rohkem kohustusi tema õlule langeb kas siis õppimisega ülikoolis, töö leidmisega ning töötamine asutuses või sünnipäeva korraldamisega iseenda jaoks. Saan aru kui palutakse abi ja nõu kui inimene ise on hätta jäänud, kuid minule on vastuvõetamatu priisöödik kes ootab, et tema eest tehakse kõik ette-taha ära. Paari pisitööga ettevalmistus ei piirdu ning ebavajalike tööde ettekäändeks toomine, et mitte teha õiget asja, ei ole lahendus, kui sa oled täiskasvanud inimene(mitte 0-13a.).
Kui oled teatud ürituse ettevõtja ja korraldaja, siis oled sina see kes peab tagama puhtuse ja vajalikud ettevalmistused pidustuseks, mitte jooksma uimas pea ringi mõttega:"küll teised teevad". Usun, et paljud on nõus abikäe ulatama kui seda ilusti küsida, aga sellegi poolest tuleb omapoolne pingutust välja näidata.
Umbes kuu tagasi sattusin olukorda kus ma poleks saanud hakkama ilma kõrvalise abita - sõbra abita.
Kell oli hiline, niivõrd hiline, et normaalne inimene magaks sellisel ajal ja väljas möllas pakane.
Paljud teist mõtleksid, et mis seal siis ikka on ning mis see sõber nüüd siis ära tegi. Esmalt palun mõelda lugejal kas tema sõber reaalselt tuleks kell 2:45(öösel) välja juttu rääkima kui ta on äratatud sügavast unest ja õues on kõva pakane? Mõelda tuleb hoolikalt ilma igasuguse liialduseta, sest olen veendumisel, et tänapäeval on see "väga hea sõber" selline kes ütleks:"ma ei viitsi, kell nii palju ja ma magan".
Sellel momendil kui ma kõne tegin olin üsna kindel, et samasugune vastus tabab mindki, sest surmasuus ma ei olnud ning vigastatud samuti mitte. Ometi ütles telefoni teises otsas hääl, et ma tuleksin tema maja ette. Kui ma kohale jõudsin avanes mu ees uks koos kannutäie sooja teega. Too hetk ma tundsin, et minul on tõesti olemas tõeline sõber kes on mul olemas nii päeval kui öösel nii heas kui halvas.
Sissekande lõpetan lauluga Pastacalt.
|
0
comments
|
I. R. O. N. I. C
18/02/2011
at
12:22
Kell on 11:50, väljas paistab päike ning valitseb sitaks kõva pakane
Kuulan hoolikalt dubstepi läbi mille on soov koguda raevu, viha, et hiljem trenni peale kõik välja valada.
"Me and you we can rule the world because no one can fuck with me, 'cause I'm a monster."
Plaanisin kirjutada siia pika romaani inimesest kes mulle tõsiselt närvidele käib, kas just närvidele, kuid häirib siiski.
Chapter I
Ma leian, et inimene peab olema otsekohene ning aus. Kui ta julgeb avaldada arvamust ning sellele kindlaks jääda on ta tugev - tugev nagu lõvi.
Chapter II
Inimese ärakasutamine ei ole lahendus, et saada midagi, mida oled ihaldanud pikemat aega.
Chapter III
Valel on lühikesed jalad. Ja kui kellelgi peaksid need pikad olema, siis annab neid alati lühemaks teha.
Chapter IV
Minu vaenlase vaenlane on minu sõber. Tunne oma vaenlast.
Chapter V
Tõe rääkimiseks ei ole palju sõnu vaja. Sõnad on inimkonna tugevaim narkootikum.
Final chapter
Kuulan hoolikalt dubstepi läbi mille on soov koguda raevu, viha, et hiljem trenni peale kõik välja valada.
"Me and you we can rule the world because no one can fuck with me, 'cause I'm a monster."
Plaanisin kirjutada siia pika romaani inimesest kes mulle tõsiselt närvidele käib, kas just närvidele, kuid häirib siiski.
Chapter I
Ma leian, et inimene peab olema otsekohene ning aus. Kui ta julgeb avaldada arvamust ning sellele kindlaks jääda on ta tugev - tugev nagu lõvi.
Chapter II
Inimese ärakasutamine ei ole lahendus, et saada midagi, mida oled ihaldanud pikemat aega.
Chapter III
Valel on lühikesed jalad. Ja kui kellelgi peaksid need pikad olema, siis annab neid alati lühemaks teha.
Chapter IV
Minu vaenlase vaenlane on minu sõber. Tunne oma vaenlast.
Chapter V
Tõe rääkimiseks ei ole palju sõnu vaja. Sõnad on inimkonna tugevaim narkootikum.
Final chapter
|
0
comments
|
Real lyricist
13/02/2011
at
20:13
Kell on 19:41
"Got acoustic soul running in my bones."
Ma ei tea kust võiks alustada. Võib-olla sellest, et mul oli pind käes? Parem mitte.
Mõned rikkalikud minutid tagasi ütles üks osa minu alateadvusest järgmise lause: "Tüüp, sul on lihtsalt hea mälu ja loogiline mõtlemine. You're not a superhero."
Tõesti, see alateadvus on füüsiline isik, kuid sellegipoolest on ta ainus kes teab midagi, millest ma pole rääkinud neile kes tavapärases olukorras sellest juba teaksid.
Tahtsin kirjutada midagi õelat, et oma viha välja elada ja ennast õigustada. Aga teades, et tegelikkus on midagi muud ei vii õelutsemine kuskile....
Sissekande jätan pooleli ning edastan laulu mis kunagi peale läks:
"Got acoustic soul running in my bones."
Ma ei tea kust võiks alustada. Võib-olla sellest, et mul oli pind käes? Parem mitte.
Mõned rikkalikud minutid tagasi ütles üks osa minu alateadvusest järgmise lause: "Tüüp, sul on lihtsalt hea mälu ja loogiline mõtlemine. You're not a superhero."
Tõesti, see alateadvus on füüsiline isik, kuid sellegipoolest on ta ainus kes teab midagi, millest ma pole rääkinud neile kes tavapärases olukorras sellest juba teaksid.
Tahtsin kirjutada midagi õelat, et oma viha välja elada ja ennast õigustada. Aga teades, et tegelikkus on midagi muud ei vii õelutsemine kuskile....
Sissekande jätan pooleli ning edastan laulu mis kunagi peale läks:
|
0
comments
|
P.I.T.A
06/02/2011
at
02:44
Kell on 2:22
Ma tunnen ennast tugevalt, tugevalt ennast ümbritsevate inimeste ees. Justkui Hulk kes tundis ennast tugevalt hetkel, mil ta üritas läbi seina joosta. Ma oskan olla pain in the ass, kuid enamasti kasutan seda varianti seltskonnas kus ma määran ära positsioonid - olemuse uues seltskonnas.
Olen märganud, et inimesed hindavad teineteist teatud kriteeriumite alusel:
Isiklikult arvan, et pigem tuleb nautida inimeste erinevust ning peo eesmärki, kui sulgeda ennast endale meelepärasesse "klassi", mis piirab peo meeleolu ulatust......
Sissekande lõpetab tsitaat ameeriklaselt:
"Mul on suur usk lollidesse, mu sõbrad nimetavad seda enesekindluseks. "
Ma tunnen ennast tugevalt, tugevalt ennast ümbritsevate inimeste ees. Justkui Hulk kes tundis ennast tugevalt hetkel, mil ta üritas läbi seina joosta. Ma oskan olla pain in the ass, kuid enamasti kasutan seda varianti seltskonnas kus ma määran ära positsioonid - olemuse uues seltskonnas.
Olen märganud, et inimesed hindavad teineteist teatud kriteeriumite alusel:
- välimus
- riietus
- vanus
Isiklikult arvan, et pigem tuleb nautida inimeste erinevust ning peo eesmärki, kui sulgeda ennast endale meelepärasesse "klassi", mis piirab peo meeleolu ulatust......
Sissekande lõpetab tsitaat ameeriklaselt:
"Mul on suur usk lollidesse, mu sõbrad nimetavad seda enesekindluseks. "
|
0
comments
|
BBC Radio 1 Live Lounge
04/02/2011
at
22:53
Kell on 22:28, olen närviline.
Mis saab olla hullem kui joobes inimene MSNis või avalikus suhtlusportaalis? Vastus: Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunud inimene.
Piia oli õhtul külas.... Nüüd on see hetk, mil ma ei oska enam edasi kirjutada, sest nimi, mille ma mõned sekundid tagasi kirja panin mõlgub mu meeltes.
Piiaga oli hea. Ta suudab mind vihale ajada ja rahustada samal ajal. Piia, oleks mul ajamasin, siis uuriks ma 6a taguseid ajapunkte ning teeks seal väiksed muudatused. : )
Olen jõudnud arusaamisele, et ma ei salli üllatusi, üllatusi mis mõjutavad minu plaane. Mitmed kuud tagasi ütles Piia, et ma olen inimene kes leiab endale mugava asendi ning püsib selles seni kuni saab.
Mõeldes lausele pean tõdema fakti, et nii see ka on. Võib-olla olen ma lihtsalt laisk, aga who knows?
Seega nüüd pean tegema ümberkorraldusi, mis mulle kohe üldse ei meeldi.
Eliise suutis leiutada hea tsitaadi: Sõnad võivad olla mõtlematud, aga mõtted ei saa.
Sissekande lõpetab tuttav...
Mis saab olla hullem kui joobes inimene MSNis või avalikus suhtlusportaalis? Vastus: Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunud inimene.
Piia oli õhtul külas.... Nüüd on see hetk, mil ma ei oska enam edasi kirjutada, sest nimi, mille ma mõned sekundid tagasi kirja panin mõlgub mu meeltes.
Piiaga oli hea. Ta suudab mind vihale ajada ja rahustada samal ajal. Piia, oleks mul ajamasin, siis uuriks ma 6a taguseid ajapunkte ning teeks seal väiksed muudatused. : )
Olen jõudnud arusaamisele, et ma ei salli üllatusi, üllatusi mis mõjutavad minu plaane. Mitmed kuud tagasi ütles Piia, et ma olen inimene kes leiab endale mugava asendi ning püsib selles seni kuni saab.
Mõeldes lausele pean tõdema fakti, et nii see ka on. Võib-olla olen ma lihtsalt laisk, aga who knows?
Seega nüüd pean tegema ümberkorraldusi, mis mulle kohe üldse ei meeldi.
Eliise suutis leiutada hea tsitaadi: Sõnad võivad olla mõtlematud, aga mõtted ei saa.
Sissekande lõpetab tuttav...
|
0
comments
|
Insanity
03/02/2011
at
23:43
Kell on 23:22, lihased on väsinud
Tänane trenn oli mõnevõrra erinev teistest - raskem. Asja tegi huvitavaks see, et rõhk oli suunatud vastupidavusele ning seda mul vaja ongi. Tegelikult tahan enda iseloomule tähelepanu pöörata. Üha enam tundub, et ma olen nõudlikumaks muutunud. Nõudlik enda kui ka teiste tegemiste üle. Ma ei saa märkimata jätta kui miskit kuskil valesti on. Näiteks see, et Kert pärast sitavedu ei puhasta koppa ära ning külmemal ajal see sinna külge jäätub ning hiljem siis haisema(kui üles sulab või ise puhastama hakkad) hakkab. Jah, täna oli ta tubli ning tegi selle korda, vähemalt nii ta väidab.
Memm ütleb ikka, et peaksin ennast kõrvalt vaatama, kuid tean isegi, et mõnikord oleks targem suu kinni hoida kui et pidevalt lõugu plaksatada ning kellegi kallal näägutada.
Olen jõudnud arusaamisele, et mul on vaja kõrvale inimest kellele ma saan oma mured ja probleemid hoiule anda, justkui pangas olev hoiukast...
Sissekande lõpetan lauluga G. Watsky'lt kes on mulle inspiratsiooni allikaks.
Tänane trenn oli mõnevõrra erinev teistest - raskem. Asja tegi huvitavaks see, et rõhk oli suunatud vastupidavusele ning seda mul vaja ongi. Tegelikult tahan enda iseloomule tähelepanu pöörata. Üha enam tundub, et ma olen nõudlikumaks muutunud. Nõudlik enda kui ka teiste tegemiste üle. Ma ei saa märkimata jätta kui miskit kuskil valesti on. Näiteks see, et Kert pärast sitavedu ei puhasta koppa ära ning külmemal ajal see sinna külge jäätub ning hiljem siis haisema(kui üles sulab või ise puhastama hakkad) hakkab. Jah, täna oli ta tubli ning tegi selle korda, vähemalt nii ta väidab.
Memm ütleb ikka, et peaksin ennast kõrvalt vaatama, kuid tean isegi, et mõnikord oleks targem suu kinni hoida kui et pidevalt lõugu plaksatada ning kellegi kallal näägutada.
Olen jõudnud arusaamisele, et mul on vaja kõrvale inimest kellele ma saan oma mured ja probleemid hoiule anda, justkui pangas olev hoiukast...
Sissekande lõpetan lauluga G. Watsky'lt kes on mulle inspiratsiooni allikaks.
|
0
comments
|
Subscribe to:
Posts (Atom)
